Hieroglüüfpüüton

Hieroglüüfpüüton

Geograafiline asukoht Leidub Aafrikas

- Sahaaarast lõuna pool;

Ida-Aafrikast läbi Mosambiigi,

Zimbabwe kuni Lõuna-Aafrika idaosani.

Välimus

• Üldiselt pruun heledama pruuni ja oliivrohelise mustriga.
• Kõht on kreemikasvalge.
• Üks maailma suurimatest madudest; pikkus ulatub 6 meetrini ja rohkem.
• Ülemine ja alumine lõualuu ei ole omavahel seotud, seepärast suudavad nad avada neid tohutu laialt.
• Rinnakuluud ei ole, seega suudab laiendada oma ribisid võimaldades neelata toitu, mis on palju suuremad kui nad ise.
• Püütonid on 'ahendajad', mis tähendab seda, et nad hoiavad saaki hammastega ja purustavad oma kehaga; vormides neid kujuks, mis sobib tervelt allaneelamiseks.

Ussimürk

• Ei ole mürgine.

Elutsükkel

• Ovipaarne; emane muneb kuni 100 muna.
  
• Inkubatsiooniperiood 2 kuni 3 kuud.
  
• Vastkoorunud maod on 50 kuni 60cm pikkused.
  
• Vastkoorunud maod on sama värvi - kuigi liikuvamad - kui täiskasvanud.
  
• Emased oma mune valvates äärmiselt agressiivsed.

Arusisalik on 10…16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid.

Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu.

Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10…14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on kohastumus niisketel ja jahedatel aladel elamiseks, sest soojematel aladel sigivad arusisalikud munemise teel. Noored sisalikud, keda on 3…10, tulevad ilmale juuli keskpaigas, jahedatel suvedel alles augustis. Sündides on nad 3,4…4 cm, kuid suve lõpuks 5…5,5 cm pikkused. Arusisalikud saavad suguküpseks 2. või 3. eluaastal kui loom on 75…80 mm pikkune. Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat.

Arusisalik on looduskaitse all.

http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/LACVIV2.htm

Niiluse krokodill

Niiluse krokodill on Aafrika suurim krokodill. Ta võib kasvada isegi kuni kuue meetri pikkuseks ja kaalub sageli 700 kilogrammi. Ta on kiskja, kes äratab aukartust nii inimestes kui ka loomades. Niiluse krokodillil on hirmuäratavad hambad. Krokodill on eelajalooliste aegade jäänuk. Ta on roomajate klassi esindaja, kuhu kuulusid ka dinosaurused. Krokodilli eluviis annab meile võimaluse heita pilk kaugesse minevikku- kuidas elasid dinosaurused. Niiluse krokodill jahib jõe või järve äärde tulevaid loomi. Ta püüab gaselle, pühvleid, metsikuid koeri ja ka lõvisid. Tema ohvriks võib langeda ka inimene. Krokodillid lebavad madalas vees, pistes vee alt välja vaid ninasõõrmed ja silmad. Ohvri ilmudes ründab krokodill ohvrit välkkiirelt ja tirib vee alla, haarates ta tugevalt lõugade vahele. Krokodill pole võimeline mäluma ja sellepärast ei söö nad saaki kohapeal. Ta viib ohvri tihnikusse, kuhu jätab ta mitmeks päevaks kõdunema. Krokodill sööb ohvri täielikult ära. Tema maoseinad eritavad tugevalt maomahla, mis lagundab isegi loomade raskestiseeditavad kehaosad. Kevadel kaevab emasloom endale jõekaldale uru. Munad peavad asuma jõe lähedal, samas peavad need olema ka kaitstud puhuks, kui jõetase vees tõuseb. Varjulises kohas paiknev urg on nõgusam, päikeselises kohas asuv urg on aga sügavam. Emane muneb liiva sisse 30-70 valget ja kõva koorega muna. Ta valvab neid järgmised 90 päeva, kuni kuuleb poegade häälitsusi, seejärel kaevab ta munad liiva seest välja ning vajadusel teeb koore ise katki.

Pärast noorte krokodillide koorumist viib ema nad lõugade vahel vette. Veidi vanemaid krokodillipoegi ohustavad ka teised krokodillid, kotkad või kalad.

Niiluse krokodill elutseb jõgede, järvede ja muude magedaveeliste veekogude kallastel. Ta veedab päeva kaldal, ööseks varjub aga vee alla. Vihmaperioodil, kui veease jões tõuseb, rändab ta teistesse veekogudesse ja naaseb, kui vesi on langenud.

* Krokodillide sugu sõltub temperatuurist. Alla 30 kraadi juures kooruvad emased, temperatuuril 33,9 kraadi aga isased.

* Suurim kõigist teadaolevatest krokodillidest on 7,5 meetrit pikk, kõige väiksem liik on 1,5 meetrit pikk.

* Muna ja täiskasvanud krokodilli suuruse vahekord on 1:4000 .

* Aafrika krokodillid tapavad aasta jooksul rohkem inimesi kui teised loomad .

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/niiluse_krokodill_liina.htm

Roheline merekilpkonn

Hawai'il elab peamiselt kolm merekilpkonna liiki. Levinuim neist on Hawai'i roheline merekilpkonn . Mere kilpkonn on peamiselt taime toiduline . Tema levila ulatub kogu troopilistes ja subtroopilistes meredes üle kogu maailma, millel on kaks erinevat elanikkonna Atlandi ja Vaikses ookeanis .Sarnaselt teist merikilpkonnadele , nad rändavad pikki vahemaid vahel jahimaad ja haudemunade rannad . Palju saari üle maailma tuntud Turtle Island tõttu roheline merikilpkonnade pesapaigad oma rannad. Emased indekseerimise läbi rannad, dig pesi ja mune öösel. Hiljem Vastkoorunud kujunevad ning kõnnivad vee peal. Alaealiste veetmis aeg on 3-5 aastat avatud ookeani, enne kui nad elavad nagu ikka veel ebaküps alaealised oma püsiva madalas vees elustiili. Seda on spekuleerinud, et nad võtavad 20-50 aastat, et jõuda suguküppsuseni . Need, kes jõuavad tähtajaga võivad elada kuni 80 aastaseks vabas looduses . Meri kilpkonnad veedavad peaaegu kogu elu vee all, kuid peab hingama õhku hapnikku vaja rahuldada jõuline tegevus. Ühe plahvatusohtliku väljahingamine ja kiire sissehingamisel, merikilpkonnade saab kiiresti asendada õhku oma kopsudest. Kopsud võimaldavad kiiresti vahetada hapniku ja gaasid ei kinnijäämise ajal sügav sukeldub. Merikilpkonn veri suudab hapnikku efektiivselt keha kudedes isegi surve esinenud sukeldumisega. Ajal rutiinne tegevus, roheline ja puupea kilpkonnad sukelduvad umbes 4-5 minutit ja pinnale hingama üks kuni kolm sekundit. . Mere kilpkonn saab puhata või magada veealuse mitu tundi aega, kuid üleuputatus aeg palju lühem sukeldumise ajal toidu või põgeneda kiskjate eest.

http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en|et&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Sea_turtle

Komodo varaan

Varaanide hulka kuulub kõige suurem tänapäevane roomaja komodo varaan , mis võib kasvada üle 3 meetri pikaks . Kõik varaanid on sihvaka lihaselise keha ja hästi arenenud viievarbaliste jalgade , millel on pikad varbad ja suured kõverad küünised. Pea on välja venitatud, ent tömbilt ümardunud, seda katavad arvukad hulknurksed kilbised . Kael on pikk ja jäme. Saba on tugev, külgedelt lamenenud, tavaliselt sama pikk või pisut pikem kui pea ja kere kokku. Keha on kaetud ümarate soomustega , kusjuures iga soomustümbritsevad rõngana pisemad soomusjad sõmerad. Kõhukilbised on pisemad, nelinurksed ja paiknevad korrapäraste ristiridadena. Mõnel liigil on soomuse all väikesed luuplaadikesed. Silmad on suhteliselt suure ümmarguse pupilliga , neid kaitsevad paksud laud. Keele ehitus on selline nagu madudelgi : see on pikk, tipus sügavalt kaheks lõhestunud ja erilisse tuppe sisse tõmmatav. Elupaiga iseloomu järgi on varaane jagatud puudel, pooleldi vees ja maapinnal elavateks, aga see jaotus on üsna tinglik, sest peaaegu kõik liigid ronivad osavalt puudel ja lähevad võimaluse korral vette. Varaanid varjuvad puuõõntesse ja maa sees olevatesse sügavatesse urgudesse. Kõik varaanid on röövloomad ja söövad mitmekesist toitu. Krobekael-varaan sööb puu otsas sipelgaid, mida ta nopib pika kleepuva keelega. Suuremad varaanid söövadkrabisid, kalu , konne , sisalikke,madusid , väikseid kilpkonni ja imetajaid, samuti mune. Suured liigid söövad raipeid . Ohu korral püüavad varaanid põgeneda, kuid lähevad tihti üle pealetungile. Loom tõmbab end õhku täis ja sööstab vaenlase kallale, lõuad pärani. Varaani hammustus on valulik, peale hammaste tekitatud mehaaniliste vigastuste on mitme varaaniliigi sülg mürgine. Varaan võib ka oma sabaga vaenlast valusasti peksta. Sigimisperioodil kaklevad isased omavahel ägedalt. Nad tekitavad sealjuures üksteisele haavu, mis kaua veritsevad . Kõik varaanid on munejad. Mune on 7–35, aga niiluse varaanil on täheldatud ka 57 muna. Pisikestel liikidel ei ületa nende pikkus 1,5–2 cm, aga komodo varaani muna võib olla kuni 10 cm pikk ja kaaluda kuni 200 g. Munadel on pehme pärgamenditaoline kest. Emased matavad munad maa sisse, puuõõntesse ning isegi termiidi- ja sipelgapesadesse. Munad arenevad väga kaua aega, enamikul liikidel 9–10 kuud.
http://et.wikipedia.org/wiki/Varaan

Pantherophis guttatus

Maisi roninastikud olid esimeste “kodustatud” madude hulgas ja seda sellepärast, et neid on lihtne pidada, nad pole agressiivsed ega ohtlikud. Nad paljunevad ka väga lihtsalt vangistuses. Üks peamisi põhjusi oli veel see, et maisimaod ei ole nii üksluise koloriidiga kui teised colubrid klassi kaaslased. Ta on säilitanud suure arvukuse ka tänapäeval maokasvatajate seas, kuna neist on aretatud väga erineva koloriidi ja mustriga isendeid. Maisimadu kutsutakse inglise keeles tihti ka Punaseks Roninastikuks (Red Rat Snake’iks), mis on tingitud tema looduslike vormide punakas-kollaks värvusest ja nende kuulumisest Elaphe e. roninastiklaste perekonna alla. Siiani vaieldakse Maisimao nime päritolu üle. Levinuim seletus sellele nimele on, see et nad asustavad meelsasti alasid kus on maisipõllud või hoitakse maisi. Teine versioon väidab aga et maisimao kõhualune “malelaua” muster meenutab india maisi tõlvikut. Maisimadusid võib looduses leida Kagu-ja Kesk-Ameerika ühendriikides . Nende täiskasvanud suurus 3,9-5,9 jalga (1,2-1,8 m) . Maisimao pojad on koorudes umbes 20 kuni 35cm pikkused . Isased on enamasti emastest pikemad. Maisimao kolm põhipigmenti on kollane, punane ja must. . Looduses nad tavaliselt umbes 6-8 aastat elada, kuid vangistuses võib elada olla kuni 23 aastat vana. Nende päevane temperatuur terraariumi külmemas osas peaks olema 21 – 26°C ja soojemas osas 29 – 32°C . Öösel võiks temperatuur terraariumis olla 18 – 21°C . Talveunne võib suigutada ainult korralikke terveid madusid. Kaks nädalat enne mahajahutamist ei tohi madusid sööta, samuti ka talveune ajal. Talveune ajal peaks keskkonna temperatuur 12°C ja 21°C vahele jääma. Temperatuuri peab alandama järkjärgult umbes 10 päeva jooksul kuni saavutatakse soovitud temperatuur. Madalaimat soovitatud temperatuuri peaks hoidma 30-60 päeva ja siis jälle temperatuuri järk järgult tõstma kuni normaalse temperatuurini. Toita võib madu umbes nädal peale talveund. Kuigi maisimaod on võimelised paljunema ka ilma talveunne minemata, aitab siiski aastaaegade tsükkel kaasa paljunemise produktiivsusele ja õnnestumisele. Isane ja emane madu tuleb kokku panna kohe peale emase mao kestumist (talveune kestumist).Kokku peaks nad jätma umbes viieks päevaks kui nad selle aja jooksul ei paaritu, siis tuleb nad nädalaks lahutada ja peale seda uuesti protseduuri korrata. Peale paaritumist on vaja valmis seada “pesakast” niiske/märja samblaga, ja alusvooderduseks märg liiv. Emane madu muneb tavaliselt munad 2-3 kuud peale talveunest väljumist. Mune on kobaras kokku 4 - 40. Keskmiselt muneb üks madu kobara, mis koosneb 8 kuni 16 munast Maisimadu võib ka paari kuu pärast veel ühe kobara muneda aga see koosneb tavaliselt vähematest munadest kui esimene kobar. Peale munemist, kui emane madu on munade juurest eemal tuleb munad ära võtta ja panna anumasse, kus on eelnevalt märg liiv (jämedateraline liiv). Seda anumat nimetatakse inkubaatoriks. Inkubaatoris peaks temperatuur pidevalt olema 26–29°C. Selle tempeatuuri juures tavaliselt munad kooruvad 45- 55 päeva pärast.

http://www.reptile.ee/reptiwikiv2/index.php?title=Pantherophis_guttatus
http://www.facebook.com/pages/Pantherophis-guttatus-guttatus/106271732744930